TÖÖKAVA SLAIDIESITLUSE „OHTLIKUD LOOMAD“ JUURDE

 

ÕPETAJA Maarika Soomets

 HELME SANATOORNE INTERNAATKOOL

 LOODUSÕPETUS 3. KLASS

TEEMA: OHTLIKUD LOOMAD

EESMÄRK: Õpilane teab,

·         millised loomad on meile ohtlikud

·         millal ja miks võib loom meid rünnata

·         kuidas tegutseda maohammustuse puhul

·        miks peab minema arsti juurde, kui võõras loom on hammustanud

·        et igal loomal on looduses oma koht ja kellelegi ei tohi viga teha

 

ÕPPEKIRJANDUS: Illar Leuhin, Margus Pedaste „Loodusõpetus 3. klassile“

                                     õpik ja töövihik AVITA 1999

 

TUNNI KÄIK

MIDA TEEB ÕPETAJA?

MIDA TEEVAD ÕPILASED?

TEOREETILISED SEISUKOHAD

 EVOKATSIOON

Ajurünnak

„Kas oled kunagi tundnud hirmu mõne metslooma ees?“

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 TÄHENDUSE MÕISTMINE

1. Slaidiesitlus

 

 

 

2. Vestlus - arutelu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Esitab küsimuse klassile kirjuta-

des selle ka tahvlile.

 

Märgib tahvlile

erinevate loomade nimetused, mis laste jutustuses kajastuvad.

 

 

 

 

 

Käivitab slaidiprogrammi.

Iga slaidi juurde annab lisaselgitusi

Juhib vestlust.

 

Esitab klassile küsimuse: kas hirm, mida olid  looma ees tund-nud, oli asjata või põhjendatud?

Viitab tunni algul tahvlile kirjutatud

loomadele.

 

Jutustavad klassile oma

kogemuste põhjal

 

 

Otsivad arvutist nimetatud loomade kirjelduse ja elukeskkonna

 

 

 

 

 

Loevad, vaatavad, kuulavad,

mõtlevad, arutlevad.

 

Analüüsivad uuesti loomi, keda nad oma elus olid pidanud kartma.

Põhjendavad,

miks oli kartus õige  või miks vale.

 

 

 

 

 

Uute teadmiste seostamine olemasolevatega.

Huvi äratamine õpitava vastu.

Integratsioon emakeelde.

Tähenduse mõistmise faasis

selguvad loomad, kelle puhul  hirm on põhjendatud ning kelle puhul mitte.

 

Slaidid aitavad kaasa uue materjali kiiremale omandamisele, aktiviseerivad mõttetegevust,

abistavad nn kujundilise mäluga kui ka kirjutamis-

mäluga õpilasi.

Integratsioon koduloosse.

 

 

 

 

        TUNNI KÄIK

MIDA TEEB ÕPETAJA?

MIDA TEEVAD ÕPILASED?

TEOREETILISED SEISUKOHAD

REFLEKSIOON

  1. Paaristöö

tv lk 17 ül 18

 

 

 

 

 

 

 

  1. Kokkuvõte paaristööst

 

 

  1. Jutukese kirjutamine

„Mina koera-

  sõbrana“

tv lk 17 ül 17

 

Selgitab paaristöö ülesanded. Kontrollib, kas kõik said aru, mida peab tegema.

 

 

 

Laseb ühel paaril töö ette lugeda.

 

 

Selgitab ülesannet: kellel koera ei ole, võivad valida koeraraamatust oma lemmiku või teha mõnest muust loomast. Kindlasti

peab töös kajastuma see, millal võib muutuda see loom inimesele ohtli-

kuks.

 

 

Arutlevad paarides. Kasutavad arvutist leitud materjali.Vajadusel võivad kasutada ka õpikut lk 34 – 37

 

 

Kontrollivad, parandavad, kui vaja.

 

Kirjutavad jutukese töövihikus ette-

antud kava järgi.

Soovikorral joonistavad pildi.

 

Antud tv ülesanne õpetab õpilast  arvestama  kaasla-

sega langetades otsuseid. Annab võimaluse võrrelda uusi teadmisi teiste õpilastega.

 

 

 

Järgneb individuaalne kirjutamine. See on võimalus väljen-

dada uusi teadmisi,

oma seisukohti, tundeid ja suhtumist õpitusse.

Integratsioon emakeelde.Töö võib jätta kodus lõpetamiseks. Järg-

misel tunnil loevad õpilased oma töid klassile ette. Joonistustest võiks teha galerii.